Nüüd ma nurisen natuke mõningate (minu arvates) tobedate asjade üle, mida eesti keeles ei ole, aga mis esinevad mõnedes teistes keeltes.
1. Misjaoks peab olema sõnadel sugu? (kuidas saab rand või raamat või aken olla mingist soost... aru ma ei mõista)
2. Milleks on vaja mingit artiklit sõna ette? Miks ta ei või niisama rahulikult lihtsalt sõna olla?
3. Miks peab eestikeelsele sõnale "olema" olema mitu vastet teises keeles? (hispaania keeles näiteks on lausa 3 erinevat vastet ja 2 neist lähevad mul kogu aeg omavahel sassi)
Ilmselt pole raske selle jutu peale järeldada, et ma käisin täna hispaania keele tunnis ja et polnud kõige kergem tund. Esiteks nõretas mu kodune töö vigadest (ja tagatipuks anti seda lugeda ka ühele teisele hispaania keelt emakeelen rääkivale inimesele) ja teiseks tegin ka tunnis vigu (põhimõtteliselt neid samu). Põhimõtteliselt võin kokkuvõtteks öelda, et ma tean, et ma midagi ei tea. Aga mul on plaanis õppida. Sest ma tahan seda keelt selgeks saada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Kahe esimese punktiga väga nõus, seda enam, et nad omavahel seotud. Minu saksa keele kõige nõrgem koht on see, et ma ei tea iialgi, kas mingi sõna on mees- või kesksoost.
Aga mis kolmandasse puutub, siis ma ei tea, ju siis on neil olemistel omad varjundid, mis seda keelt rikastavad
ja miks on eesti keeles 14 käänet...kui kõike saaks eessõnadega palju kergemini ära öelda ilma sõna väänamata...
sest eestlased on napisõnalised :P
pole vene keel parem midad' - ka seal on sõnadel 'sugu' (ehkki artikleid pole) ja see ajab mind naerma, kuid lisaks on vene ja eesti keeles ühe ja sama asja ütlemiseks niivõrd erinevad viisid ja väljendid - need on palju hullemad ämbrid mu arust (s.t. ei saa teha otsetõlget).
14 käänet, 14 käänet.... no tegelikult kui need käändelõpud endale selgeks teha, siis enamus neist on kergesti tuletatavad, vaid need 3 esimest käänet on sellised eranditerohkemad ja keerulisemad meelde jätta. Aga käänete poolt ütleksin ma seda, et üks eessõna tähistab teinekord mitut erinevat käänet, mis teeb võõrkeelsest tekstist arusaamise mitte nii kergeks ja ma mäletan väga hästi neid harjutusi inglise keeles, kus tuli panna see puuduv eessõna ja alati ei olnud see teps mitte lihtne ja loogiline. Ja kui nüüd tuua näiteks seesama hispaania keel, siis neil on küll jah eessõnad ja nimisõnu ei käänata, aga see-eest on 92 erandlikku juhtu tegusõnade pööramisel pluss lisaks need 3 regulaarset juhtu.
Postita kommentaar