28. aprill 2007

Ei mingit provokatsiooni

Eile öösel võis Tartus kummalisi kuni 5-liikmelisi kampasid liikumas näha. Rahu, ainult rahu, tegemist ei olnud provokatsiooniga, kõigest üks kevadpäevade traditsiooniline ööorienteerumine. Ja nagu ikka, olid punktid päris laiali üle Tartu. Kuna mina olin rattaga, siis võtsin mõned kaugemad punktid enda peale. Näiteks käisin mänguväljakul palke lugemas ja Veeriku tänaval roosa maja numbrit vaatamas ja Tammelinnas nelja tihedalt kasvava kase juures ja Aardlas ühe koolimaja juures. Kuna ma juba sealkandis olin, siis tegin ka ühe Siriuse peatuse (üks koht, kus saab tõelisi burxe). Edasi kihutasin Annelinna, et ülejäänud võistkonnaga jälle kokku saada. Ja loomulikult saadeti mind uuesti kaugematesse punktidesse. Seekord siis üks Annelinna punkt (seal künka otsas küll midagi ei olnud) ja üks punkt Ihastes. Vaesed Ihaste koerad. Neil oli väga närviline öö. Lõpuks jäid veel mõned punktid kesklinna piirkonnas, mille me kõik koos üles otsisime (aga kanuud oli keegi Ahja jõele ilmselt viinud). Paber tuli viia Zavoodi. See oli jällegi omaette ülesanne. Ootasime tükk aega akna taga enne kui nägime Viviani ja Jaanikat rahvamurrust väljumas ja õige laua juurde suundumas. Tagasitee läks neil minu meelest kiiremini.
Koduteel vaatasime ka ühte mudamaadluse poolfinaali. Seega on ka mudamaadlus sel aastal nähtud. Aga rohkem seal passida ei viitsinud.

Kommentaare ei ole: