Sünnipäevast on nüüd küll juba jupp aega möödas, aga ühe kingituse realiseerisin alles nüüd (tegelikult on mul laua peal veel mõned realiseerimata kingitused). Nimelt soovisin pika mõtlemise peale vanematelt spa-paketti sünnipäevaks. Ja otsustasin lõpuks Pärnus asuva Tervise paradiisi nimelise spa ning paketi nimega Roheline Võti kasuks (pole midagi teha, sõna "roheline" tõmbab mind).
Eile kella 12 ajal hakkasime sõbrannaga koos sõitma (et üksi igav ei oleks, meelitasin sõbranna ka kaasa). Jõudsime natuke peale kahte Pärnusse ja leidsime isegi suht kergesti õige koha üles. Pärast natukest ootamist registratuuris, saime ennast sisse registreeritud ja võisime tuppa minna. Meie toast kaheksandal korrusel avanes võrratu vaade (spa asub loomulikult otse mere ääres). Sättisime ennast sisse ja siis lippasin umbes pooleks tunniks jõusaali. Pärast seda oli aeg meie protseduuriks - klassikaline massaž :) Ega ma enne polnud sellist professionaalset massaži ju saanud ka. Väga mõnus oli. See 23 minutit läks suht ruttu. Pärast oli selline väga lõõgastunud olemine. Aga ega me kuhugi lebosse jäänud, me läksime otse veeparki. See oli vahva. Alguses ujusime, istusime mullivannis, siis läksime korra sellesse basseini, mille üks ots hoonest väljaspool asus. Korraga vaatasime, et ühes nurgas on bassein, kuhu inimesed kusagilt suure hooga tulevad. No asusime siis otsima, et kust nad kõik tulevad. Läksime trepist üles, üle väikse sillakese ja jõudsime teise basseini, kust siis see renn pihta hakkas. Noh, lasime ennast siis ka hooga alla. See oli lahe asi - põrand ei olnud mitte tasane nagu nendes torudes, mis lae alt pihta hakkavad, vaid olid tõusud ja laskumised ja selleks, et tõusust üles saada, pidi paraja hooga tulema, kui hoog liiga väike oli, tuli natuke tagasi minna ja uuesti proovida. Ühest kohast oli suht raske edasi saada, kui õigesse voolu ei sattunud. Igatahes oli see minu meelest kõige lahedam atraktsioon kogu veekeskuses. Pärast läksime nende laealuste torude juurde ka. Laste omasse ei läinud ja musta torusse lõpuks ka ikkagi ei läinud. Kahest keskmisest lasime alla. Torude puhul mulle jätkuvalt ei meeldi see, et seal on need jätkukohad, mis teevad selle toru suht konarlikuks. Korra käisime saunas ja siis lebotasime veel lamamistoolidel, kust avanes loomulikult vaade merele. Ja tunduski nagu oleks paradiisis :) Ainus viga oli see, et kõht olis uht tühjaks läinud.
Kella kaheksast oli õhtusöök. Spetsiaalne Rohelise Võtme paketi õhtusöök. Alguses toodi lauale astelpaju mahl. Siis natuke aega hiljem leivakorvike, kus oli tavalist leiba ja pisikesed tulikuumad kuklikesed. Oi need olid head. Natuke veel ootamist ja saabus meie praad - kilu ja koha filee ananasside ja õunte ja tomatite ja kartulitega. Kõrval oli veel mingi kaste. Oi see oli hea. Aga seda oli suht palju. Suutsin siiski kõik ära süüa. Ja siis toodi tee ja pannkoogid vaarikate ja meega. Ka need olid head, aga kahjuks oli minu maht täis. Ei aidanud ka püksirihma järgi andmine. Osa magustoidust jäi söömata. Et natukene oma täis kõhule leevendust saada, läksime 2. korruselt, kus restoran asus jala oma tuppa 8. korrusel. Ja vaatasime telekat kuni uinumiseni.
Hommikul peale üheksat läksime sõime hommikusöögi ära (selline rootsi laua stiilis hommikusöök nagu ikka hotellides) ja siis lahkusime.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar